Referaat teemal kaadmium
16. juunil 2014 aastal lisas Euroopa
Kemikaaliamet (European Chemicals Agency, ECHA) selle aine kandidaatainete loetellu,
kuna kaadmiumkloriid on kantserogeenne, mutageenne, reproduktiivtoksiline ning lisaks võib
avaldada tõsist mõju neerudele ja luudele (Terviseamet 2014). Seda kasutatakse teatud
galvaanielementide elektrolüüdina, tekstiilitööstuses (kangaste immutamisel), fotograafias,
katalüsaatorina orgaanilises sünteesis jne (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumkloriidiga kokku
puutudes võib nahale tekkida punetus, sissehingates köha ja hingamisraskused, allaneelamisel
kõhuvalu, põletustunne, kõhulahtisus, nohu ja oksendamine. Olenevalt ainega
kokkupuutumise tasemest, on soovitatav siiski perioodiline tervisekontroll. Kopsuturse ei
avaldu kohe, vaid mõne tunni möödudes füüsilise tegevuse korral. Loomkatsete põhjal on
tõestatud, et pikaajaline kaadmiumkloriidiga kokkupuude võib inimestel põhjustada