Kaadmium Füüsikalised omadused Kaadmium (sümbol Cd) on hõbevalge, pehme metall, mis on plastiline ja hea kattevõimega. Kaamdium sulab temperatuuril 321 °C ja keeb temperatuuril 767 °C. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,65 g/cm³. Normaaltingimustes on kaadmium tahkes olekus. Paiknemine tabelis Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48. Tema aatommass on 112,41, asub 5.perioodis IIB-rühmas. Kaadmiumil on 5 elektronkihti ja viimasel kihil on 2 elektroni. Avastamine Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817 aastal Saksamaal. Kaadmium on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi, kes oli Liibanoni prints. Samuti öeldakse, et nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast kadmeia- tsingimaak (koostiselt ZnO, milles esineb Cd-d) Leidumine Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on tsingist üle 50% haruldasem.
2 Lihtainete o-a loetakse nulliks 3 Hapniku o-a ühendites on üldjuhul –II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid ning ühendid F2-ga. 4 Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, milles vesiniku o-a on –I. 5 Perioodilisussüsteemi IA ja IIA rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II. Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Kasasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasasutatud kemikaalid: 1 M H 2 S O4 ; K 2 Cr 2 O7 ; 0,2 M Ba Cl2 ; 0,2 M FeSO 4 ; 0,2 M Na2 S O 4 ; 0,2 M Al 2 ( S O 4 )3 ; KMn O 4 ; 0,2 M Cu 2 S O
· Kaadmiumit kasutatakse: · polüvinüül-kloriidi stabiliseerijana, · värvipigmendina, mitmetes sulamites, · Ni-Cd patareides, · korrosiooni vastase vahendina, · pooljuhtides ja televiisorites. · laetavadvates akupatareides · tuumareaktorite reguleerimises · valgusemõõturites · emailide, keraamika ja õlivärvide pigmendina Bioloogiline toime Organismis mingit kasutusotstarvet kaadmiumil teadaolevalt ei ole. Kaadmiumi mürgisus võib osaliselt seonduda sellega, et aine kuulub elementide perioodilisuse tabelis samasse rühma nagu tsink, mis võib organisme eksitada nagu oleks tegemist kasuliku elemendiga. Kaadmiumi sisaldavate aurude hingamine võib põhjustada gripi-sarnase kliinilise pildi (metal fume fever): palavik, külmavärinad, iiveldus, väsimus, liigesvalud, metallimaitse suus. Sümptomid võivad kaduda 24-48 tunni möödudes
CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega OO (O22). · Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH2 jt, milles vesiniku o-a on I. · Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II . Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: · Lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid. · Vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse). · Kokku jäetakse: 1. Gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) 2. Vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) 3. Vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 H2O, CH3COOH jt)
CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega –O–O– (O22–). Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH 2 jt, milles vesiniku o-a on –I. Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II. 2. Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes 2.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. 2.2 Töövahendid. Katseklaaside komplekt. 2.3 Kasutatud ained.
peroksiidid (H2O2, CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega –O–O– (O2-2). Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH2 jt, milles vesiniku o-a on –I. Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II. Tuntumatest ühenditest on oksüdeerijateks lämmastikhape ja tema soolad – nitraadid, halogeenid (F2, Cl2), halogeenide hapnikhapped ja nende soolad (KClO3 – kaaliumkloraat), gaasiline hapnik ise, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt ühendid, milles sisalduvate elementide o-a saab kahaneda. Redutseerijateks on aktiivsed metallid, gaasiline vesinik, süsinikmonooksiid, süsinik (koks) jt ühendid, milles sisalduvate elementide o-a saab kasvada.
EMÜ standard merevees /5/ on aasta keskmisena estuaari ja rannikuvetes 0,5 µg l-1 (lahustunud kaadmium) või 1,0 µg 5 l-1 (summaarne kaadmium). Kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) on kaadmiumi piirnormiks 0,2 mg kg-1, kalamaksas ja sellest valmistatud toodetes 0,7 mg kg-1 ja meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) 2,0 mg kg-1 ./6/ Kaadmiumil ei ole teadaolevalt organismis mingit kasutusotstarvet. Kaadmiumi mürgisus võib osaliselt seonduda sellega, et aine kuulub elementide perioodilisuse tabelis samasse rühma nagu tsink, mis võib organisme eksitada nagu oleks tegemist kasuliku elemendiga. Ka mineraalides esineb kaadmium sageli koos tsingiga, seetõttu on kaadmium sattunud loodusse enamasti just tsingi tootmise käigus. Praegusel ajal kasutatakse kaadmiumi muu hulgas värvainetes (kaadmiumsulfiid on värvuselt kollast
annaabi.ee 
