Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
sajandi keskpaigast
alates kujunes elav kultuuriline suhtlemine eesti ja soome haritlaste vahel. Kirjakeele kaudu kasutusele võetud soome
laenud on nt aare, anastama, haihtuma, harras, julm, lakkama, masendama, raev, reibas, sangar, solvama, sünge, vaist,
vihjama. Üksikuid sõnu on soome kirjakeelest laenatud ka hiljem, nt kilb, mehu. Soome laene leidub siiski ka murretes,
kõige rohkem kirderannikumurretes. Niisuguseid laene on murretest jõudnud ka kirjakeelde, nt kaadama. 20. sajandi
lõpukümnendeist alates on soome laene tulnud eeskätt Tallinna kõnekeelde, nii televisiooni ja raadio vahendusel kui ka
otsestest kokkupuudetest soomlastega. Neidki laene on jõudnud kirjakeelde, nt romu.
* läti laenud - Läti laenud hakkasid eesti keelde tulema alates 8. sajandist, kontaktid hakkasid elavnema tõenäoliselt 13.
sajandist. Laenud näitavad kahe naaberrahva pikaajalist vastastikust n-ö perekondliku iseloomuga suhtlemist: laenatud on