Valguskaablid
veojõud kaabli õigetele osadele. Tähtis on see, et kiule ei mõjuks liigset koormust. Veovajeri
kinnituskohas kasutatakse tavaliselt trossieemaldajat ehk pöördepead (lõikur). Vedamise ajal
peaks kindlasti veojõudu mõõtma või testi tegema, et veojõudu ei ületaks kaabli tõmbe tugevust.
Vaskkaabliega on lugu teine, sest mingil juhul ei tohi olla venitus üle 0,2%. Mudu tekib nii suuri
mõrasid, et karta on katkemist.
Vaheabistamine. Pika kaabliveo puhul on vaja veojõudu, mis läheneb max. lubatule ja seetõttu
peab lootma vaheaitamisele. Kanalitorutamine avatakse tavaliselt 200-300m järel (kui pole
valmiskaeve). Neis paigus abistatakse kaabli kulgu käsitsi või masinaga. Vedu peab olema siis
sünkroniseeritud või peab saama hoida vahepunktides liigkaablit. Kui kaabli libestudeks on
kasutatud seepi, võib see põhjustada tagasilibisemist vaheabipunktidel veomasinatele. Mikropallid
seda kergelt ei põhjusta.