Referaat Eesti merevägi
1920 osteti Soomest ratasaurikud Ristna ja Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates
1921. aastast kuulus merejõudude koosseisu merejõudude staap, millele allusid rannavalve-,
tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel Meeme, mis on Eesti
ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Merejõududele allus ka mereside, mis
tegeles vaatlus- ja sidepostide organiseerimise ja varustamisega rannikul ning saartel. Kuna
merejõududele kuulus ainuke kaablipanemiseks sobiv alus Kompass, kuulus merejõudude
ülesannete hulka ka veealuste sidekaablite paigaldamine ja korrashoid.
Aastal 1937 said merejõud omale esimesed allveelaevad Kalev ja Lembit, mis kuulusid
ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.
Vastavalt Eesti ja Nõukogude Liidu vahelisele kokkuleppele hakkasid 11. oktoobril 1939
Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 14. juunil 1940