Metsade sääst
metsavendluses kokku rohkem kui 16 000 inimest.
Inimkonfliktide puhul rahuaegses ühiskonnas on metsalt kaitset otsitud väga
erinevatel põhjustel. Kirjalikult talletatud folklooris on ohtralt andmeid metsa
pagemisest näiteks tülliminekul pereliikmetega, külaühiskonnast väljatõukamise
korral, mõisa sunni eest pääsemiseks või kroonu soldatiks võtmise vältimiseks.
Näiteks rahvakeelne nimetus kaabakas on algselt tähendanud inimest, keda taheti
kinni võtta, ehk kaabata, kuid kes vangistajate eest kõrvale hoidus. Sõnaga kaabakas
võidi tähistada samahästi nekrutist põgenenut, kui ka röövlit või muud kuritegu
sooritanud inimest. Alles hilisemal ajal sugenes sõna tähenduse selgelt halvustav
tähendus.
Metsal oli talurahva jaoks ka teatav lõõgastav funktsioon. Näiteks olid alates hiljemalt
19. sajandist üle Eesti küllalt laialt tavaks ühised pühapäevased marjul ja pähklil
käimised.. Pühapäeviti läksid metsa ka noored