Kas eestlastel peaks olema oma eeskujusid või piisab välismaistest?
Eestlaste seas on küll palju inimesi, kelle üle me võime uhked olla,
ent on ka neid, kes välismaailmas meie latti alla tõmbavad.
Euroopas on mitmetes kohtades eestlase stereotüübiks varas või
lihtsalt kaabakas. Samuti on eestlased kuulsad oma
alkoholilembuse tõttu ning seepärast oleme me maailmas kohati
tuntud ka oma halvemast küljest. Välismaailma suhtumine meisse
aga mõjutab vähemal või rohkemal määral meid kõiki. Kui igal pool
suhtutaks meisse kui sulidesse ja kaabakatesse, siis oleks Eesti
noortel veelgi raskem oma eesmärke saavutada. Musta mainet on
väga raske taas puhtaks pesta. Niisiis oleks kõigile kasulikum, kui
edaspidi oleks välismaal sigatsejate hulgas vähem eestlasi ning me
võiksime uhkusega igal pool öelda, et oleme eestlased, mitte seda
aga häbeneda. Mida parem on inimeste suhtumine teineteisesse,
seda lihtsam on meil maailmas üheskoos hakkama saada ja omasid
toetada ning oma unistuste poole püüelda.