Balti riikide poliitiline ajalugu
kutsuti lausa Põhja-Jeruusalemmaks
IV: Pikk üheksateistkümnes sajand tsaarivõimu all (1795-1917)
Ajastule andis tooni agraarküsimus: pärisorjad vabastati, ent valdav osa talupoegi jäi ilma
maata. Eesti, läti ja leedu rahvusliku liikumise elavnedes 19.sajandi teisel pooles hakkas
seisustele tuginev ühiskond tasapisi muutuma peamiselt rahvuslikke ja klasside piire järgivaks
ühiskonnaks. 19.saj ja 20.saj algust iseloomustavad kiired sosiaalmajanduslikud muutused,
millega kaaasnes moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja väljaränne, õõnestas
vana korda. Tsaarivõim elas küll üle 1905.aasta revolutsioonilise puhangu, kuid
katastroofiline saamatus Esimese maailmasõja ajal määras selle siiski hukule.
Agraarreformid Baltimaades
- Valgustusideed levisid ka Baltimaale ja seadsid kahtluse alla senise status quo
püsimise. Uus Venemaa keiser Aleksander I (1801-1825) oli mõngitale
valgustusideedele vastuvõtlik