a,b ristlõike mõõtmed. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) Kui proovikehe niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutatakse valemit nr 5: Valem 5: RS,12 = RS,W ( 1+ (w 12)) , kus parandustegur, = 0,04; RS,W survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2]. 2) Kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: Valem 6: RS,12 = RS,W / K3012 , kus K3012 redutseerimiskoefitsent, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikeha: - Kuivatatuid püsiva massini 105C juures - Õhukuivasid - Vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-
Rs=P/(a*b) P purustav jõud a, b ristlõike mõõtmed Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri(~30%), kasutatakse valemit nr 5: Rs,12=Rs,w+(w-12) parandustegur, =0,04 Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w %[N/mm2] w siiskussisaldus [%] 2) kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: Rs,12=Rs,w/K3012 K3012 redutseerimiskoefitsent, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w %[N/mm2] 4.3.2 Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105ºC juures õhukuivasid vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade siiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w w
F = 0,1 * (117 * 5000) / 300) = 195 [N] RS = 195 / (19,0 * 18,2) * 100 = 56,40 [N/mm2] Valem 5: RS,12 = RS,W (1 + * (w 12)) RS,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] RS,W survetugevus niiskussisaldusel w% [N/mm2] parandustegur ( = 0,04) Arvutus: Proovikeha nr. 4. RS = 56,40 [N/mm2] = 0,04 W = 9,8 [%] RS,12 = 56,40 * (1 + 0,04 * (9,8 12)) = 51,44 [N/mm2] Valem 6: Proovikeha nr. 1. RS,12 = RS,W / K3012 RS,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] K3012 redutseerimiskoefitsient (männi korral 0,45) 3.4 Puidu risti kiudu survetugevuse määramine. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standartse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus on 100 kgf/min (981 N/mm). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm
9 0,989 17 1,017 10 0,993 18 1,020 11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 5.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Tabel nr 4. Prk. Ristlõ Ristlõ Purust Niisk , Survet Keskm. nr ike ike av use K3012 ugevu survetugevus mõõt pindal jõud sisald s [N/mm2] med a [kN] us [N/m [cm] [mm2] [%] m2] a b Rs,w Rs,12 Rs,w Rs,12 1 2,16 2,07 8 0,45
annaabi.ee 
