KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
Seepärast on otstarbekas katta metall vastavalt vajadusele kas temast aktiivsema või positiivsema METALLIGA.
BIOKORROSIOON-metallide korrodeerimisest võtavad osa ka mikroorganismid (bakterid, seened, vetikd), mille
elutegevus soodustab elektrokeemiliste reaktsioonide kulgu. Biokorrosioon mõjutab isegi roostevaba terast, sest
elutegevuse saadused on orgaanilised happed.
Tõrjeks kasutatakse bakterisiitseid materjale ja korrosiooni inhibiitoreid. NT K2C2O2 ning metallil või värvkatte
koostisesse lisatakse mikroorganismide mürke (Hg, Cl2, KmnO4, CuSO4, ZnCl2). Korrosiooni intensiivust
iseloomustatakse KORROSIOONI kiiruse abil, mis näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pinnaühiku kohta: a)
püsivad metallid alla 0,1 g/m2*h b) vähepüsivad metallid 1-10 g/m2*h c) mittepüsivad metallid üle 10 g/m2*h.
Korrosiooni kiirus sõltub metallist, tema struktuurist, pinnalaotusest, sisepingest, välisteguritest (temp. gaasi