Lambakarjus ja aeg
Siis tuli suvi, selle
j1irel sugis ning karjus tuli j1ille kulla tagasi. Ta kuulas kula uudiseid, sai
teada, kes oli vahepeal sundinud, kes sumud, kes oli endale uue aida
ehitanud ning vilja t1iis kuhjanud. Aga ta ei r1i1ikinud neile Ajast ega
,sel~est,kuidas ta temast vóitu sai. Nii moodusid aastad. Igal kevadel viis
ta karja m1igedesseja igal sugisel tuli karjaga taas kulla. Tema hoole all
kari kasvas ja ta ise ei vananenud uldse. Igal sugisel k1iis Aeg teda kulas
kiusamas, kuid alati pidi ta pettunult lahkuma. Sest karjus ei tahtnud
temaga kaasa minna. Ja nU vahetusid sugupólved ja ajad, aga karjus viis
kevadel ikka karja m1igedesseja tói sugisel taas alla ning vananemist ta ei
tundnud. Ainult seda oli ta t1ihele pannud, et Ajale olid kortsud n1ikku
tulnud.
~