rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven ehk rooahven, kes elab kalda ääres, ja suur järveahven ehk avaveeahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Järveahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana. Järveahvena põhitoiduks on tint, kiisk, särg ja liigikaaslaste noorjärgud. Ahvenad võivad moodustada suuri, suhteliselt suuri kogumeid, milles kalad on üsna harvalt, üksteisest 0,3-0,5 m kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema
Elab peaaegu kõikjal Euroopas, leviala hõlmab ka Aasia põhjapoolsemaid piirkondi. Liik paikneb väga erineva iseloomuga veekogudes: vooluvetes (kui on piisavalt sügav), järvedes, läbivoolavates tiikides ja riimvetes. Eestis levib siseveekogudes, vooluvetes, lahtedes ja väinades (peamiselt Väinameres) eelistab kõva põhjaga, selge veega veekogusid. Isased roo- ehk kaldaahvenad saavad meil suguküpseks 3-4, emased 4-5 aastaselt, maksimaalne vanus on neil 5-6 aastat. Järveahven saab suguküpseks aasta võrra hiljem ja saavutab vanuse 10-12 aastat. Ahvena maksimaalseks elueaks märgitakse 18 aastat. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8- 14°C (umbes mais, juunis). Emasahven heidab välja kudu võrkjate paeltena 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali