Katariina I
Kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said ühesugused õigused, ükskõik kas nad
siis kuulusid rüütelkonda või ei. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad,
kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele,
sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Tema valitsemisajal asutati
Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse.
Allikas:Maailma ajalugu 1600-1918 1.osa lk 103-104
Jwlizaveta Petrovna surma järel sai Venemaa troonile Peeter I tütrepoeg, Holsteini hertsog Peeter
III. Tema naiseks oli väikese Anhalt-Zerbsti vürstiriigi printsess Sofia Frederike Auguste-
Katariina II, kes osutus iseäranis tugevaks isiksuseks. Kaardiväe abil kukutas ta 1762. a. keisri
ning lasi selle hiljem mõrvata. Tugeva isevalitsejana juhtis Katariina II koos oma soosikutega
Venemaad aastail 1762-94. Just tema valitsemiseajal kinnistusid Vene ühiskonnas Peeter I
algatatud reformis
annaabi.ee 
