suurem. Sidekoe rakud paiknevad ksteisest vrdlemisi kaugel, nende vahele jv ruum on tidetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik erinevate kiudude olemasolu, mis mnel juhul moodustavad hukese vrgustiku, mnikord aga vga tugevaid vi elastseid kiulisi struktuure. Eristatakse kohevat ja tihedat sidekudet. Esimene neist moodustab erinevatele elunditele tugistruktuure, pakub neile kaitset ning tidab nende vahele jvat ruumi. Tihe sidekude sisaldab vrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vhem rakke, ta moodustab kluseid, sidemeid ja teisi elundeid mbritsevaid sidekoelisi kirmeid. Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad rakud tihedasti ksteise krval ning rakuvaheainet on vhe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite mbruses. Rasvkoe rakud on tidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalusel
Bakterid saavad antud hendi lagundamiseks vajalikud geenid vljastpoolt migreerunud bakterirakkudelt. Geneetilise materjali lekanne toimub kas konjugatsiooni, transduktsiooni vi transformatsiooni vahendusel. Protsess on suhteliselt aeglane. 3. Nagu punkt 2 , kuid looduslikule mikroobikooslusele lisatakse vastava degradatsioonivimega mikroobe. Laboratoorseid tvesid kasutatakse doonoritena geenilekandel. 4. Valitakse vi konstrueeritakse degradatsioonivimega bakter, mis arvatakse ellu jvat saastunud keskkonnas. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Bioremeditsiooni efektiivsuse testimine. Selleks viiakse lbi laborikatsed, kasutades saastunud pinnast/vett, milles ritatakse modelleerida vimalikult lhedaselt keskkonnatingimusi. Nendes katsetes mdetakse jrgmisi parameetreid: mikroobirhmade arvukus, mikroobse hingamise intensiivsus, degradatsioonikiirus. Bioremediatsiooni krvalmjude testimine. Kasutatakse standardseid toksikoloogilisi teste (Daphnia, kalad)
annaabi.ee 
