inimesed elavad rikkuses ja hakkan sellisest elust unistama. Ameerika professor R. Pausch on öelnud, et kui suudad millestki unistada, suudad seda ka saavutada. Selliste põhimõtetega on kõige suurem protsent lugejaid ning teosed mis sugereerivad usku tulevikku, on eelistatuim kirjandus. H. Mugasto kirjeldab sellist tüüpi kui intellektuaalsid-tahtelisi lugejaid. Samas võib raamat anda ka halba mõju, sest osades teostes on tegelased saanud rikkaks ebaseaduslikult. Näiteks endise juveelivarga Bill Mason'i ülestunnistustes, kus peategelane rikastus teiste tagant varastamisega. Ta lausa nautis varastamist, sest ta sai lisaks rikkusele ka metsiku ,,adrenaliini süsti". Teose lõpuks mõtlesin ka ise nagu varas. Poodi minnes ja müüjat tervitades oli alati mõni uus skeem mõtteis, kuidas tulla poest rikkamalt välja kui sinna sisenedes. H. Mugasto esitatud lugejate põhitüüpidest olen ma abstraktne- assotsiatiivne lugeja,
alkoholiga parandada. Ehk läheb ta baari ja ostab võõrastele inimestele jooke, sest endal tal enam sõpru pole, kuid seevastu rahast puudu ei tule, sest ta on töötanud ennast väga kõrgele ametikohale. Ta tunneb ühel õhtul seda jagamisrõõmu, kuid hommikuks on jälle kõik kadunud. See tähendab, et inimene peaks alati ka sotsiaalset elu väärtustama ja mitte oma sõpru unustama. Lee Gruenfeldi raamat „Meisterklassi juveelivarga ülestunnistused“ räägib Bill Masoni eluloost- nimelt tahtis B.Mason korraldalda kogu aeg ideaalsemaid ja suuremaid rööve- see oli tema elus ainuke eesmärk. Seejuures unustas ta oma pere, lõpuks pidi võimude eest põgenema ja nii jäigi ta üksinda- ta pere jättis ta. See murdis mehe ja ta jäigi vaimselt väga õnnetuks. See on näide sellest, kuidas midagi hingega tehes, ei tohi teisi väärtuseid tagaplaanile jätta. See