Juudid
(78,3%), 2. keeleks vastavalt 108 ja 601. Eesti keelt valdas 1. kee-
lena 389 (8,4%) ja 2. keelena 1202 juuti.
Kokku valdas rahvuskeelt 678, vene keelt 4215 ja eesti keelt 1591
inimest.
Eesti juutide ajaloos on olulisemat rolli etendanud kaks keskusi -
Tallinn ja Tartu (kuni Teise maailmasõjani tegutsesid sünagoogid,
koolid ja mitmesugused organisatsioonid ka Pärnus ja Narvas).
Juudi asustus oli siin vanim ja arvukaim, kuni 1941. aastani elas
Tallinnas ja Tartus üle poole Eesti juutkonnast. Ka kasvasid need
keskused kõige kiiremini ning olid mitmekülgselt arenenud:
tegutsesid sünagoogid, algkoolid, raamatukogud, kultuurilist ja
ideoloogilist laadi organisatsioonid. Tartu puhul väärib mainimist
5
ülikool (Liivimaa piiridest väljaulatuva tagamaaga) ning
akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid. Tartu ülikoolis tegutses
juudi teadusteõppetool (1934-1940. professor Lazar Gulkovitsch),