Holokaust
Enamik neist eelistas Eesti Vabariiki.
Ligi 200 juuti võttis otseselt osa Vabadussõjast, neist pooled vabatahtlikena. 11. mail 1919, pärast Eesti
territooriumi vabastamist tuli Tallinnas kokku esimene Eesti Juudi Kogukondade Kongress, kus võeti vastu
tervitus Eesti Vabariigi Asutavale Kogule.
[...] Eesti juutide ühiskonnaelu pulss hakkas kõvasti lööma. Kongressil võeti vastu otsus luua rida
komisjone, mis käsitleksid juutkonnaga seotud spetsiifilisi küsimusi – kultuuri, emigratsiooni, sotsiaalabi,
sionismi, usuühinguid, rahvuskeelt ja rahvuslikku haridust. Kõik probleemid pidid saama tulevase
kultuurautonoomia seaduse alusel valitava Eesti Juudi Rahvusnõukogu ja selle poolt moodustatud Juudi
Kultuurivalitsuse põhitegevuse sisuks.
[...] Eesti juutkonna suurimaks keskuses kujunes pärast vabariigi iseseisvumist pealinn Tallinn Tartu jäi
teiseks
annaabi.ee 
