Koduleivaraamat
viljateri, vaid kogu rukkitaime maapealset osa. Leivateole
eelnes pudrukeetmise oskus – arvatavasti olid esimesed
leivakakukesed just pudrupotist üle keenud, kuumadele
kividele kukkunud ning seal ära küpsenud pudrukördipallid.
Jahtunult oli see kivikõva. Pehmeks ja muredaks muutus
leiba alles hiljem, pärast hapendamise avastamist, mis sai
alguse Egiptusemaalt, pärisorjade juurest. Sealt liikus
leivateokunst edasi juutideni, sealt kreeklaste ja
roomlasteni ning lõpuks otsapidi ka Euroopasse. Uus
ajajärk rukkileiva arengus saabus leivaahju leiutamisega,
mil rukkikäkkidest hakkasid vormuma suured kohevad
leivad. Leivaahju köeti kuusepuuga, kuna andis kõige
äkilisema tule.
4. Rukkileiva koostis: Rukkijahu, juuretis, vesi
Valmistada juuretis, lasta juuretisel maksimum 24h
hapneda rätiku all. Võtta rusikasuurune tükk
juuretisest ja segada umbes 1L käesooja veega.