Caston Bachelard`i „RUUMIPOEETIKA“
fenomenoloogilise lähenemise põhiteljed ja peatükk peatüki järel võetakse sisu ilusasti kokku.
Raamat headuse ruumist
"Ruumipoeetika" on eelkõige raamat headuse ruumist. Ruumi tõlgendatakse luulenäidete abil:
Rilke, Baudelaire'i, Valéry, Bretoni kõrval kohtame tsitaate Hugo, Hesse, van Gogh'i ja
Vlamincki sulest. Samuti armastab Bachelard tsiteerida tundmatuid poeete kuskilt Argentinast
või Lätist. (Meenub lehvivate juustega Ilmar Laaban, kes tsiteeris kord Stockholmi suures
juustupoes mustlaspoeete, müüjaplikad lausa kilkasid vaimustusest ja lõikasid talle
degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.)
"Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus".
Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel
harva tuleb ta sellest välja ja uneleb peegelsiledate järvede kaldal, metsade lõputuses, tähtede
säras, kuukiirte nukruses. Tundub, et lõpmatus valmistab talle hirmu. Maja all mõtleb
annaabi.ee 
