"juustumajas" - 1 õppematerjal

Lahmuse Mõis

jõu kogu veskile. Katla tööshoidmine oli vaevarikas sest kütteks kulus päevas 4-5 tm puid. Lahmuse mõisal on väga võimsalt olnud keldreid. Võib öelda, et iga hoone all ja ka õuemuru all on keldrid. Hoonete all olevad keldrid on kasutusel praegugi. Hästi oli arenenud karjamajandus, kasvatati angeli ja friisi karja, jorkshiri sigu, trakeeni tõugu hobuseid . Lahmusel toodeti sveitsi juustu, mida müüdi Peterburi ja Moskvasse. Säilinud juustumajas on kahekordsed keldrid. Mõisates hakati tegelema maaparandusega: kivide koristus, kivid leidsid kasutuse mõisahoonete ehitustes, liigvee ärajuhtimiseks kaevati kraave. Saksamaa eeskujul levis põldude lupjamine. XIX sajandi algul seati suuremates mõisates sisse tõuraamatud ja sajandi keskel arenes sordiaretus(oder, kaer, kartul). Lahmuse päritolu on sordiaretaja Rathlef, Carlos Woldemar Harald v. (13.03.1878- 15.07.1944 Königsberg)