Lahmuse Mõis
kohalikku ehitusmaterjali. Nii võib pidada mõisaid balti-saksa kultuuri mälestusmärkideks
Eestimaal, mis on läbi põimunud kohaliku eesti kultuuriga.
Tänaseks on paremini säilinud need mõisad, mis peale riigistamist anti koolide käsutusse,
teised on läbi riigikordade vaheldumise ja sõjategevuse suures osas hävinud.
Mõisad kujunesid aegade jooksul võimsateks majandusüksusteks. Aitade, veskite kõrvale
ehitati tallid, laudad, juustumajad, õllekojad, viinaköögid, keldrid. Väiksemal mõisal võis
hooneid olla kümne ringis, suurtel mõisatel kuni nelikümmend. Aegade jooksul, sõdade
käigus oli palju muutunud, kuid elav ehitustegevus kees Liivimaal jälle XIX sajandil.
Majanduslikud olud olid paranenud, sajandi algul toodi Eestisse sisse kartul. Eriti tulus oli
viinamüük, milleks kulus pool viljasaagist ja kogu kartul. Praaga läks härgade söödaks ja liha
müüdi linnadesse. Nii on teada, et 1680