Lahmuse Mõis
Piimarentnik sai mõisalt nii
hooned, eluruumid kui ka osa masinaid (juustupressi, võimasina jm) ja anumaid. Mõis andis ka aiamaa ja
küttepuud.
Lahmuse oli tüüpiline Liivimaa mõis. Karjakasvatus ja piimakarjandus oli 19. sajandi lõpul20. sajandi algul juhtiv
mõisamajanduse suund Eestis, kui raudteevõrgu rajamise järel tekkisid soodsad tingimused piimaproduktide
turustamiseks. Tüüpiline mõisamajapidamistele oli seegi, et seal töötasid oma meiereid ja juustukojad, mis
töötlesid ümber nii oma kui ka naabermõisate ja talude piima.
ERA, f. 58, n. 4, s. 3372 Ärakiri Lahmuse mõisa endise omaniku Maksimilian Bocki 24. oktoobri 1931 palvest
saada tasu maaseadusega võõrandatud mõisa eest ja saada 12 aastaks rendile asunduse krunt nr 43.
Maade eest tasu maksmise peakomisjoni otsusel määrati talle 1932. aastal Lahmuse mõisa eest, mille üldsuurus
võõrandamisel oli 909,45 ha, tasu 12 162,99 krooni
annaabi.ee 
