V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
värisema, et ta täielikul ärkas ja raevunult istukile tõusis.
Preester oli tema kõrvale voodisse tulnud ja haaras mõlema käega tema ümbert kinni.
Tütarlaps tahtis karjuda, kuid ei saanud.
«Kasi minema, koletis! Kasi siit, mõrtsukas!» hüüdi ta vihast ja hirmust väriseva häälega.
«Halasta! halasta!» sosistas preester, surudes oma huuled ta õla vastu.
Mustlanna võttis kätega ta paljale pealaele jäänu juustenatukesest kinni ja katsus ta
suudluste eest kõr vale põigelda, nagu oleksid need teda hammustada tahtnud.
«Halasta!» kordas õnnetu preester. «Kui sa teaksid, kuidas ma sind armastan! See on nagu
leek, sulatina, tuhat nuga mu südames!»
372
Claude hoidis ta käsi üleinimliku jõuga kinni. Meeletult kisas tütarlaps: «Lase mind lahti,
või ma sülitan sulle näkku!» Claude laskis ta lahti.
«Alanda mind, löö mind, ole kuri mu vastu! Tee, mis ise tahad! Ainult halasta mu peale!
Armasta mind!»