Deformatsioonivuugid
Deformatsioonivuugid hoiavad ära kahjustused mis võivad tekkida liikumisel
temperatuurivahede tõttu.
Eesti esimesel tähelepanuväärsemal raudbetoonsillal (Kasari sild, valmis aastal 1904)
deformatsioonivuuke teadmatusest ei jäetud. Ekspluatatsiooniaasta detsembris, kui temperatuur
oli langenud -16° R, märgati sillal pragusid, millest suurim oli ligi 2 mm lai. Peagi teatati 8 mm
laiusest läbi kaarte , lae ja sõidutee ulatuvast praost neljandas avas ja juuspragudest mitmel pool
mujal. Kohale sõitis ehitusfirma esindaja Couturier, kes leidis, et midagi ohtlikku juhtunud ei
ole. Praod olevat olnud oodata, ja et vaatlused näitasid kaarte ühtlast tõusu ja vajumist
temperatuuri muutudes, olevat see tõendiks, et üksikute tarindiosade elastsuspiir pole kaugeltki
saavutatud ega ole karta mingit purunemist. Juba tol ajal leiti, et suurim tekkinud pragudest
näitavat, et avas moodustus temperatuurivuuk ja ka kõigis teistes avades tugede lähedal
annaabi.ee 
