Lahmuse Mõis
Sovhoosi ajal oli veskis ametis mölder,
kõik majandi vili käis läbi veski, osutati teenuseid ka inimestele, kes oma viljast soovisid teha kruupi,
tangu, püüli või loomajahu.
1958 naasis Siberist ka veski endine omanik Juhan Kull perega, kes asusid elama Tallinna.
Lahmusel elamiseks luba ei antud. Põhiliselt jahvatati sel ajal veskis ainult loomajahu,
teraviljakuivatit kasutati sordiseemne
kuivatamiseks. Puiduküttel katel asendati petrooliküttel katlaga. Keldriruume kasutati
juurviljahoidlana, sinna taheti välja ehitada ka saunakompleksi kuid see töö jäi pooleli.
Möldrid Aleksander Kungla ja Jaan Vendelin töötasid endiselt oma ametipostil. 1980.a läks
Aleksander pensionile ja asemele tuli tema poeg Ülo Kungla.
Mõisa aidahoones hoiti sovhoosi ajal põllutööriistade tagavaraosi ja teravilja, alates 1967.a. koliti tagavaraosade
ladu veskisse ja kogu ait jäi vilja alla. Mõisaaegne vilja tõstmise agregaat on siiani aidahoones säilinud(läbi
annaabi.ee 
