Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
vabrikud.
Suhteliselt kiiresti laienes lina külvipind. Erinevalt vilja- ja piiritusehindadest olid linahinnad
võrdlemisi stabiilsed. Taludes laienes lina külvipind isegi hoogsamalt kui mõisates. Kuna lina
kurnas maad teistest põllukultuuridest rohkem, siis sagedamini kui viie aasta järel lina samale
põllule külvata polnud mõttekas.
Põhja-Eestis muutus teravilja järel tähtsamaks kaubaliseks põllukultuuriks kartul. Esialgu
kasvatati kartulit mõisa kapsa- ehk juurviljaaias. Eriti jõudsalt arenes kartulikasvatus Viru- ja
Harjumaa mõisates.
19. sajandi teisel veerandil kujunes oluliseks põllumajanduse haruks meriino tõugu peenvilla-
lammaste kasvatamine. Meriino lammaste kasvatamisega kaasnes ristiku kasvatamine. 1830.
aastatel kasvatati ristikut peaaegu igas kolmandas Eestimaa mõisas, 1840. aastatel levis ristik ka
talupõldudele.
Ristikukasvatusel oli põllumajanduse edasisele arengule väga suur tähtsus. Ristik oli kõrge-