väljakujunenud hansalinna uhkusele mahajäänumate ja metsikumate põhjapoolsete naabritega võrreldes. See oli aeg, kui Tallinnas liikus veel raha. Õnneks on seda raha aga pärastpoole nii vähe olnud, et Russowi-aegsed majad on enamasti alles ja tänapäevalgi võib iga rahakas kodanik endale keskaegse korteri osta. Järgnevalt Jaan Krossi abiga mõni detail Russowi-aegsest Tallinnast. Linnamüüri ääres linnakodanike juurviljaaiad. Müüri sees olevatest omaaegetest käimlatest, lasti elutegevuse ülejäägid samuti otse müüri äärde. Ja kui kuningas Johan Tallinnasse käima tuli, veeti neile müüräärsetele hunnikutele muld peale. Rannavärava ees, mere ja värava vahel asus hospidal, rõugemaja. Ja sealt edasi vasakule ja mere poole asus keskaegne eestlaste linnajagu Kalamaja. Ütleksin, et Kalamaja kirjeldab Kross isegi nägelikumalt ja suurema sisseelamisega kui päris linna
Suures aias olid lilled, marjapõõsad, õuna- ja kirsipuud. Maja keldris olevat olnud lasketiir, kus ka Misa käis sõpradega laskmist harjutamas. Laidonerid ise elasid esimesel korrusel, teist korrust üürisid kindralmajor Herbert Brede perekonnale. Teiseks koduks oli Viimsi mõis, mille kindral Laidoner sai 1923. aastal Eesti riigilt autasuks Vabadussõja eduka juhtimise eest. Mõis oli Laidoneride suvekoduks. Viimsisse rajati puu- ja juurviljaaiad ja tiigid. Põlispuudest park oli mõisa suurimaks väärtuseks ning selle eest hoolitses Johan ise. Maria huviks olid lilled. Nagu vanemad, armastas lugeda ka Johan. Õllepruuli tänava majas oli suur raamatukogu. Tähtis osa oli sõja-, sõjaajaloolisel ning sõjateaduslikul kirjandusel. Peale selle oli veel ilukirjandust, samuti raamatuid loodusteaduste ja maateaduse vallast. Laidoneri huvitas eesti ajalugu,põhjalikumalt uuris ta Eestimaa muinaslinnuseid. Tema
annaabi.ee 
