J. Krossi luulekokkuvõte
Muutunud luulepildis ei
ärata raamat eelmistega võrreldes tähelepanu. Ka järgmine kogu jääb suhteliselt varju.
2.5. ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969)
Kogus ,,Vihme teeb toredaid asju" leiab aset suur teisenemine isiklikuma, intiimsema vaatevinkli ning
ajalookontseptsiooni poole. Konkreetne luulemina vaeb oma suhteid aja ning maailmaga, kerib tagasi
autobiograafilist aega mitme eelnenud sugupõlveni. Üldinimliku hoovuse asemel on astunud väga
konkreetne , muutusterikas ning juurtetundlik, reaalidest küllastunud aeg.
,,Vihm teeb toredaid asju" on põhitoonilt varasemate kogudega võrreldes lüürilisem , kohati isegi
malbe. Intellektuaalsed puünteeritud värsskonstruktsioonid on taandunud. Toimekat edasipürgimist
ja teadadaamist aendab enam mõtlik meenutus, sissevaade, läbitundmine. Ka luuletuskogu pealkiri ei
ole suurejooneline vaid vastab intiimsele laadile. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused luule