Haljasalade kasvupinnased ja multsid
8.3. Multšitud pindade väetamine
Multšitud pinnad vajavad multšimata pindadega võrreldes hoolikamat väetamist:
Multši lagundamisel neelavad mikroorganismid lämmastikku. Lämmastikupuudusega aga
kaasneb ka mikroelementide omastamise langus, mis põhjustab taimedel puudusnähtusid.
Multš on mehhaaniliseks takistuseks väetiste sattumisel juurtepiirkonda. Akumuleerudes
multšimassis parandavad väetised eelkõige seemnetekkeliste umbrohtude toitumistingimusi.
Seetõttu ei ole õige laotada väetisi multši pinnale või pinnakihti, vaid need tuleb kobestada multši alla,
kasvupinnase sügavamatesse kihtidesse või anda lahustena. Lämmastikväetisi antakse alati
kevadel; suvine ja sügisene lämmastikuga väetamine vähendab puude talvekindlust.
8.4. Multšide mõju
annaabi.ee 
