Metsade sääst
Omaette hinnaliseks tarbematerjaliks loeti juurpuid. Juurpuuks nimetati seda osa
puust, kus tüvi läks enam-vähem täisnurga all üle juureks. Sellist looduslikult
kõverdunud detaili oli loodusest võrdlemisi raske leida, kuid seda vajati mitmete
oluliste tarbeesemete valmistamiseks. Näiteks kuuse juurpuudest valmistati adrakurgi,
reejalaste kõveraid osi, väravate ja uste põõnu, paadikaari, linalõuguteid,
kalapüügiriista nimega kuuritsa, sarikakookudeks jne. Kuuse juurpuu erilisele
hinnalisusele osutab juba see, et sellel oli meie keele murretes oma eriline nimi.
Näiteks Pärnumaal nimetati kuuse juurpuud kambakaks, lõuna-eesti murretes juguks.
Kase juurpuid peeti väga väärtuslikuks selletõttu, et nendest sai teha hobuse range.
Rangipuude leidmise muutis eriti keeruliseks see, et selleks oli vaja kokku saada kaks
omavahel täpselt sobituvat ja sümmeetrilist juurpuud.
Puude okste kasutamine vanarahva poolt oli äärmiselt mitmekesine. Eriti
annaabi.ee 
