Perekond ristik
Väärtusliku talisööda anniga soodustas ristikhein karjakasvatust ja seega sõnniku tootmist
põldude väetuseks. 1934. aastal oli Eestis põldheina all, kus ristikheinal tähtam osa, 21%
põllupinnast. Kultiveeritavad põldheina vormid on 2-4 aastase kestusega. Metsikult esinev
taim on vatsupidav ja vähenõudlik, kuid varane ja vähese saagiga, mistõttu ta sobib üksnes
kestvale niidule. Soovitatav hiline põldristikheina sort on talvekindlam, sest ta juurkond on
tugevam ja paneb enam vastu rebenemisele kevadel mulla korduval külmumisel ja sulamisel.
Ta annab esimese suurema saagi, ädalakasv on aga väike ja on levinud enam põhjamail.
Varane põldristikhein on nõrgema talvekindlusega. Ta ädalakasv on tugev. Ädal, samuti ka
külviaasta noor ristikhein läheb õitsema. Põldristikheinale sobib enam niiske liivsavi- ja
saviliiv-muld, kerged liivmullad on ebasoodsad, sest taim on tundlik põua vastu. Sage