Karistuse mõiste ja selle liigid
töölepingu lõpetamine. Distsiplinaarkaristust reguleerib töölepinguseadus mitte karistusseadus.
Eesti karistusseadustik on väga kompaktne ja kergelt arusaadav, sest on jagatuid vähesteks
vormideks. Karistusseadustikus on viis põhikaristusliiki, neist kolm kriminaalkaristust ja kaks
väärteo karistust. Võrreldes kriminaalkoodeksiga on karistusseadustik paremini piiritletud ning
reguleerib ka juuriidiliste isikute karistamise korda. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks
füüsilised ja juuriidilised isikud. Õiguse objektiks on karistus kui mõjutusvahend. Juriidiliseks
faktiks on süütegu mille alusel karistust kohaldatakse. Käesolev õigusnorm(karistus) peab
toimima mõjutusvahendina. Arvame, et tegemist on õigustkaitsva normiga kuna karistust
kohaldatakse selleks, et sundida seadust täitma.
11
Kasutatud materjal
annaabi.ee 
