Taluelu - 19-20 sajand
Selline kokkuhoidmine
teenijate arvelt, raskendas sulase või teenijatüdruku leidmist, kuna kuuldused halvast
toitlustamisest levisid väga kiirelt.
Peamised toiduained- rukkijahu, tangud, odra- ja nisujahu, herned, kartul, löss,
soolaliha- olid omast majapidamisest. Väljaspoolt osteti silku.
Leib
19. sajandil tehti leiba pikerguses puunõus- mõhes. Sellel käis kaas peale. Leivanõu
seisis kas rehetoas või sahvris. Mõhes hoiti juuretsis. Leiva tegemiseks võeti leiget vett, see
segati juuretisele, kallati jahu peale ja löödi suure puulusikaga segamini. Peale raputati paks
kiht jahu, pandi kaas peale ja kaeti paksu riidetükiga. See tõsteti ahju või truubi äärde sooja
kätte hapnema. Õige aeg leiba sõtkuma hakata oli siis, kui juuretis ei ajanud end enam ülesse,
vaid pragunes. Siis tuli tainast sõtkuma hakata. Leiba ei tohtinud kasta palja peaga, et juukseid
sisse ei satuks