Vaatluspraktika 2010
1) Vaatleja võtab osa grupi tegevusest. Uuritavad ei tea tema tegevuse ja isiku kohta
midagi. Ühest küljest on sellist uurimust raske teostada, teisest küljest on aga
probleemiks see, uurija läheb probleemi sedavõrd sisse, et see hakkab mõjutama
uurimise objektiivsust ja selle interpreteerimist. Selle objektiivsust võidakse nt
kontrollida teiste meetodite abil.
2) Teatakse vaatleja tegevuse kohta. Nt kui on tegemist küllalt pikaajalise vaatleja
juuresviibimisega, siis lakatakse tema mõjul oma käitumist muutmast.
3) Vaatleja osaleja nt intervjueerija vaatleb ju samuti inimest intervjuu käigus.
4) Vaatleja samuti nagu kõrvaltvaatluse korral, kuid antud juhul vaatleja ei tea
seda, mis on uurimisobjektiks ja eesmärgiks. Ta suhtleb uuritavatega sedavõrd
palju nagu nõuab situatsioon.
Osalusvaatluse üheks modifikatsiooniks on ka stimuleeriv vaatlus, mille käigus uurija
annaabi.ee 
