Sooteadus
mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreziimi paranemise,
intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N-ühendite
hulk mullas.
Pikaajalise kuivendamise tulemusena suureneb mulla lagunemisaste. Nii suurenes Toomal
49 aastat pärast kuivendamist madalsoomullal pealmise (0...20 cm) turbakihi lagunemisaste 15...20
%-lt kuni 48 %-ni (Niine, 1963). Mulla mahumassi suurenemine puude juurestuskihis suurendab
mineraalainete ja N sisaldust mullas.
Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas - 20 cm paksuses kihis on
tuhka 2 korda, lämmastikku 1,7, difosforpentoksiidi 1,6, kaaliumoksiidi 1,7 ja kaltsiumoksiidi 2,2
korda rohkem kui kuivendamata rabas, kuid absoluutnäitajad jäävad siiski väga madalaks.
Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud
annaabi.ee 
