"juuresidemete" - 1 õppematerjal

Mats Traat

Ikka ja jälle kordub ka motiiv päikese eluandvast jõust, igatsus valguse kui rahu ja puhtuse sümboli järele. Mats Traadi 80-ndate ja 90-ndate luulekogud on ühtlaselt heatasemelised ning mõtteterviklikud. Eelnevate kogude nostalgilist alatooni asendab nüüd märksa konkreetsem päevapoliitiline ja olustikuline luule. Ängist ja rusutusest jagusaamise, uue elujõu ja selguse lätteks on nihe inimese- ja maailmasõbralikkuse suunas, mida toidab teadmine juuresidemete olemasolust möödunuga ning ühtsusetunnetus kõige elava ja olevaga. Selles teadmises ei puudu optimism, kuid ta pakub hingerahu, lisades oleviku probleemidele igavikulisust ja kõlbelist sügavust. Kosta on ka mõneti kriitilist tooni, seda aga peamiselt Traadi isamaaluules. Uuele algusele viitavad värsikogud “Sügislootus” (1986), “Jäälilled” (1989), “Ajalaulud” (1990), “Vastuseta” (1991) ja “Armastuse päiv” (1995). Kõigis nimetatud