taimekastid või rullid välja. Enne külmade saabumist puistatakse lavadesse saepuru või freesturvast, samuti võib taimi katta kuuseokstega näriliste tõrjeks ja kuivamise vähendamiseks. Taimede kaitseks võib neile ka lund kühveldada. Esimesel aastal haljaspistikust paljundatud taimi ei väetata, kuid teisel aastal on hooldus sarnane pistoksast paljundatud taimedega. Pungpistik Juurepistik – pappel, kirsipuu Juurepistikute abil paljundatakse tavaliselt talvel. Hilissügisel kaevatakse emataimed maast välja ja viiakse jahedasse keldrisse, kasvuhoonesse, kus temperatuur on veidi üle 0oC ning kust neid on vajadusel kerge kätte saada. Parim aeg juurepistikute tegemiseks on novembrist aprillini. Kui paljundatakse aprillis, siis võib emataimed ka avamaalt varakevadel üles kaevata. Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast. Jämedad ja keskmise paksusega juured lõigatakse 4...6cm pikkusteks tükkideks
Toitaineterikkas pinnases kasvavad taimed suureks ja vajavad siis kaitset. [13] Vägiheinu on kõige lihtsam paljundada seemnete abil. Nende paljundamine on aga problemaatiline. Kui aias kasvatatakse mitmeid liike, võib olla kindel, et järglaste hulgas on ristandeid. Kui aga soovitakse saada sordipuhtaid seemneid, tuleb õisikud eraldada paberkottidega. Sorte on küll võimalik paljundada ainult juurepistikute abil kasvuhoones, sest külgvõrseid moodustub harva. Kui seemned külvatakse kevadel aprillis-mais, õitseb juunist augustini, kuid kui külvata juulis-augustis, hakkab õitsema järgmise aasta mais. Seemned idanevad 18-21°C juures 15-20 päeva. [1, 13] 1.3. Haljastuses kasutatavad liigid Eelpool lähemalt tutvustatud perekondadest on Eestis haljastuses kasutusel mitmeid liike. Lähemalt
annaabi.ee 
