Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Aeroobne
lagunemine on kiire ja täielik; aeroobse lagunemise lõppsaadusteks on süsihappegaas ja vesi.
Õhuvaestes tingimustes laguneb orgaaniline aine nii temas endas oleva kui ka taimejäänuseid
ümbritsevate mineraalsete ühendite hapniku arvel. Anaeroobse lagunemise lõppsaadustena tekivad
peale süsihappegaasi ja vee veel metaan (CH4), gaasiline vesinik (H2) ja väävelvesinik (H2S).
Eeltoodu tähendab seda, et anaeroobsel lagunemisel tekib taimede juurepiirkonnas juurte
kasvuks ebasoodne (hapnikuvaene) keskkond, mis põhjustab juurestiku taandarengut.
Juurestikuprobleemid aga peegelduvad taime maapealsete osade sanitaarses seisundis. Eriti
ohustatud on puud kui väga pikaealised organismid.
Orgaanilise aine sisalduse määramine toimub põlemiskao meetodil. Selleks kuumutakse kaalutud
ning eelkuivatatud pinnaseproovi 2 tunni jooksul temperatuuril 550° C. Kuumutamise käigus põleb
orgaaniline aine ning järele jääb mineraalse päritoluga tuhk