Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
Viljakehi leiab harilikult sügisel, ning nad on head söögiseened. Külmaseente seeneniidistik
levib puude juurtel ja tüvedel koore all, tekitades enamasti perifeerset puidumädanikku.
Kuusel võib külmaseen põhjustada ka juurepessukahjustusele sarnast tüve südamemädanikku.
Külmaseenest nakatunud puude juurtel ja tüvedel esineb rohke vaigujooks, koore all võib
sageli näha valget seenekilet või musti seenevääte risomorfe. Viimased kaks tunnust
eristavadki selgelt külmaseent juurepessukahjustusest.
Külmaseenekahjustuse üldpilt sarnaneb juurepessu põhjustatud kahjustusega. Mõlemal juhul
juured mädanevad, puudel esineb vaigujooks, juurdekasv pidurdub, võra hõreneb.
Nõrgestatud puid asustavad tüvekahjurid ning lõpuks puu kuivab.
Külmaseenekahjustusi esineb igas vanuses puistutes. Tavaline on see keskealistes ja
vanemates kuusikutes, eriti ohustatud on aga alla 10-aastased männinoorendikud happelistel
liivmuldadel, kus kahjustatud puud kuivavad juuremädaniku tõttu kiiresti