Eesti mürgised taimed ja nende toksiinid
Metsades ja võsastikes võib
kohata tema kollaste õitega sugulast kollast käokinga, mis on küll vähem mürgine, aga siiski
inimesele ohtlik.
Sinine käoking kasvab 1-1,5 meetri kõrguseks. Tema
õiekate koosneb 3-5 tupplehest, mis moodustavadki
kena kingakujulise õie. Õie värvus on tumesinine,
äärmisel juhul lillaka varjundiga. Sinise käokinga lehed
on pikarootsulised ja koosnevad 3-5 osast. Varrelehed
on veidi väiksemad kui juurelehed. Varred on tugevad
ja kaetud peente käharate karvadega. Maa-alune osa
meenutab sellerijuurt ja inimesed on tihtipeale segamini
ajades eluohtlikusse olukorda sattunud.
Sinise käokinga taimemahl tekitab nahale ärritusi ning
imbub läbi naha kiirelt. Mürgid tekitavad probleeme kesknärvisüsteemiga ja mõjuvad
laastavalt hingamissüsteemile, mistõttu võib saabuda surm hingamisteede halvatuse tagajärjel.