Vegetatiivne paljunemine
Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem
õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed.
Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega
jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas.
Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega
paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas,
hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis
juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia.
Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim
areneb juurtest, kuid tema Lehtedest ei kasva kunagi mingit võsu. Üldiselt on
vegetatiivne paljunemine iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Enamik ühe-kahe
aastasi taimi ei paljune looduses vegetatiivselt.
Taimede võime vegetatiivselt paljuneda on inimestele kahjulik, kuna nii
annaabi.ee 
