1. Juuretipu juures asuv piirkond omastab kõige aktiivsemalt vett. Kui vesi on imendunud juurekarvadesse või epidermaalsetesse rakkudesse, peab ta läbima koore. Liikumine on sirgjooneline: vesi võib voolata rakust mööda läbi apoplasti või rakust rakku läbi sümplasti plasmodesmi. Vee absorptsioon juurte poolt peetakse passiivseks, kuid seda mõjutavad mitmed tegurid nagu nt rakkude respiratoorsed inhibiitorid, kõrge CO2 tase ja madal O2 tase. 2. Peamine veeliikumise tee läbi taimede on mööda puiduosa juhtkoerakke, mis on süsteem
Kasvuvööde- kasvavad noored juurerakud. 10 Imevvööde- imevvöötme moodustavad lühikesed juurekarvad. Külgjuurte vööde- moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. 11 Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunud aineid. Mullast tungivad vesi ja selles lahustunud mineraalained juurekarvadesse. See toimub osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema lahuse poole. Juurekarvadest liigub vesi edasi teiste rakkude poole, kuni jõuab juures keskosas paiknevatesse puidusoontesse. Kuna juurekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde surutakse see suure jõuga ülespoole- seda nimetatakse juurerõhuks. Hingamiseks vajaliku hapniku saavad juured mullast
annaabi.ee 
