Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö
Oma vanemate tõttu kannatasid ülekohtuselt sageli ka lapsed. Tollal vaadati
inimest selle järgi, kellega ta läbi käis. Nii ei saanud Leonhard Raudsepp kohe
ülikooli sisse, sest tema peale vaadati viltu ja peeti rahvavaenlase pojaks.
Röövimine polnud tollal ainult metsavendade ala. Sellega tegelesid ka nn.
tavainimesed. Karjanaised varastasid laudast jahu või panid oma lehmadele
paremat heina kõrvale. Need on veel väiksed asjad. Oli ka julmemaid lugusid,
näiteks Johanna ja Justin Juurefeldti lugu. Nad läksid 1946. aasta detsembris
loomade jootmise aegu Parvele, kui Parve elanike kasupoeg oli linnas koolis.
Tapnud peremehe ja perenaise, võtsid nad nende villa, lõnga, riided, liha, katkise
söetriikraua ja vähese raha. Kahekümne aasta pärast läks Johanna Tartu turule
Parvelt varastatud kraami maha müüma. Viljar Laanemägi, parvelaste kasupoeg,
tundis peremehe kasuka ära. Õigus jäi Juurefeldtidele kui uusmaasaajatele ja
kolhoosi asutajaliikmetele
annaabi.ee 
