Kui a=1, on tegemist taandatud ruutvõrrandiga, kuid ka sellisel juhul on võimalik lahendeid leida üldise ruutvõrrandi lahendivalemi abil. Diskrimnant Ruutvõrrandil on alati kaks lahendit, see on tagatud valemis sisalduva ruutjuurega. Erijuhtudel võivad lahendid kattuda (kokku langeda). Ruutvõrrandil võivad ka reaalarvulised lahendid puududa. Selline olukord tekib juhul, kui ruutjuure all olev avaldis on negatiivne. Juurealust avaldist nimetatakse ruutvõrrandi diskriminandiks. Biruutvõrrand Biruutvõrrandiks nimetatakse neljanda astme algebralist võrrandit, mis on teisendatav kujule kus x on tundmatu ja a 0. Võrrandi lahendamiseks tehakse asendus x2=y, mis annab
- b ± b 2 - 4ac x= 1. Kui võrrandis ax2 + bx + c = 0 on b = 0, siis saame võrrandi 2a ax2 + c = 0. Juurealust avaldist nimetatakse diskriminandiks ja tähistatakse tähega D. ax2 + c = 0 ax2 = c · Kui D > 0, siis on ruutvõrrandil 2 erinevat lahendit; c · Kui D = 0, siis on ruutvõrrandil 2 võrdset lahendit; x2 = - x1 = - c ja x2 = -
- b ± b 2 - 4ac 1. Kui võrrandis ax2 + bx + c = 0 on b = 0, siis saame võrrandi x= 2a ax2 + c = 0. Juurealust avaldist nimetatakse diskriminandiks ja tähistatakse tähega D. ax2 + c = 0 ax2 = c · Kui D > 0, siis on ruutvõrrandil 2 erinevat lahendit; c c c · Kui D = 0, siis on ruutvõrrandil 2 võrdset lahendit; x2 = - x1 = - ja x2 = -
annaabi.ee 
