kahjur muneb ühte sibulasse kuni 800 muna. Lestad arenevad intensiivselt, kui hoidla õhuniiskus on üle 70% ja temperatuur üle 13°C. Kuivas hoidlas juurelesta areng peatub. Kahjustad tulpi ka ajatamisel. Ta on polüfaag: esineb kõikidel sibullilledel ning kahjustab hoidlas ka söögisibulat,kartulit ja katmikalal kurgijuuri. Tõrje: 1. Kahjustatud taimed koos mullapalliga kõrvaldada 2. hoida sibulaid kuivas ruumis 3. Enne istutamist leotada juurealgmetega tulbisibulaid 10-15 minutit keltaani või karbofossi 0,3...0,4%-lises emulsioonis. 6 Varreingerjas Kahjustatud tulpide noored võsud kõverduvad ja keerduvad. lehepind muutub laineliseks, tekivad sõlmetaolised puhetised, mille ümber lehekude kolletub. Õiepungad on äbarikud, ühekülgsed ja kuivavad. Kahjustavad palja silmaga nähtamatud niitjad nematoodid. Kahjur
abil toimub maasika vegetatiivne paljundamine. Rõhtsad pikkade sõlmevahedega võsundite sõlmekohad juurduvad ja annavad alguse uuele isendile võsund ehk tütartaimele. Emataimest lähtuval pikal nööritaolisel 8 võsundil moodustuvad kaks paksenenud sõlmekohta koos väljaarenemata lehega. Pärast teise sõlmekoha tekkimist võsundi pikkuskasv seiskub ja võsundi tipus moodustub juurealgmetega lehekodarik. Puutudes kokku mullaga, hakkab lehekodarik juurduma. Joonis 3. Maasika paljunemine 3.4 Maasika õied Maasikasaagi kujunemine algab õiealgmete eristumisega (diferentseerumisega)saagile eelneval aastal. Eesti oludes algab maasika õiealgmete diferentseerumine enamasti augusti lõpus, septembri alguses. Õiealgmete eristumise alguseks on vajalik vegetatiivne kasvu aeglustumine. Diferentseerumine algab ladvapungas ning jätkub külgpungades. Talvitumise
annaabi.ee 
