Inkvisitsioon
Inkvisitsioon jaotas pealekaebajad kahte liiki: need, kes esitasid konkreetseid süüdistusi
ketserluses ja need, kes viitasid ketserluses kahtlustatavatele.
Pealekaebajateks kui ka süüdistajateks võisid noorukid olla alates neljateiskümnendast
eluaasatst ja tütarlapesd alates kaheteistkümnendast eluaastast. Tavaliselt konfiskeeriti
süüaluste vara kohe peale süüdistust.
JUURDLUS
Seega oli juurdluse alustamiseks vaja salakaebust või mõne juurdlusaluse ütlust kolmanda
isiku kohta. Nendel alustel algatas inkvisiitor eeluurimuse, kutsudes välja tunnistajad, kes
võisid süüdistust kinnitada. Seejärel esitati kogutud materjalid kvalifikaatoritele, kes
otsustasid, kas esitada ketserluses kahtlustatavale süüdistus või mitte. Tavaliselt esitati
süüdistus ja paigutati kahtlustatav inkvisitsiooni salavangalsse, kus teda peeti välismaailmast
täielikult isoleerituna niiskes ja pimedas kasematis. Tihti pandi vangid veel jalaraudadesse või
annaabi.ee 
