kõikumisest sõltumatu veehaare derivatsioonijaamas. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust. Viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Eristatakse puit-, muld-, kivi-, betoon- ja raudbetoonpaise. Viimasel ajal on MHEJ-des hakatud kasutama täispuhutavaid paise. Ülevoolu reguleerimine toimub nende puhul õhurõhu muutmisega. Vahel võib vajalikuks osutuda külgtammide rajamine üleujutuste vältimiseks. Juurdevoolukanalid võivad olla lihtsad pinnasesse kaevatud kraavid, tsemendisegu-, savi-, kivi- või tellisvooderdusega kanalid või betoonkanalid. Juurdevoolukanalisse juhitud vesi kannab kaasa liiva, muda jms, mille sattumine turbiini põhjustab selle kiiret kulumist. Selle vältimiseks tuleb juurdevoolukanali alguses ette näha settebassein ja kanali lõpus nn survebassein, kus toimub osakeste väljasettimine. Turbiinidest on madalrõhujaamades sobivaimateks eelkõige propeller- ja pöördlaba- (e
Raudbetoonplaatkindlutis tehakse kas 50x100x8 cm [(MKP) ja (MKP)' - maaparanduse kindlustusplaat] või 150x100x10 cm [(VKP)' - vesiehituse kindlustusplaat] suurustest plaatidest. Silikaltsiitplaatkindlustise materjaliks on 200x100x10 cm suurused plaadid, mis paigaldatakse 10 cm paksusele kruusakihile. Nii VKP- kui ka PL-tüüpi plaate kasutatakse peamiselt truupide sisse- ja väljavoolupiirkonnas ning suurte veejuhtmete (poldrite juurdevoolukanalid) nõlvadel. Raamkindlustise (R ja R1) Mätastist (D) kasutatakse nõlvajalami kindlustamiseks siis, kui nõlvapind vajab kindlustamist. Nõlvade bioloogiline kindlustamine. Mätastis Nõlvade seemendus (s) ehk murustamine Hüdrokülv (sh) Muud kindlustised Nõlvadrenaaz. Sissevoolunõvad Kraaviühendused 32. Milliseid geotekstiile kasutatakse kraavide kindlustamisel? I kasutusklass: kerged õhukesed kangad ja nn. loorid (Typar 68 (3207) ja Typar 110 (3337):
annaabi.ee 
