teevad teised. Noorem tervitab vanemat ikka esimesena. Kui välimusest pole aru saada, kes on noorem, kes vanem, tervitab esimesena viisakam (kiirem). Madalama positsiooniga inimene tervitab esimesena kõrgemal positsioonil olevat Aga kui ülemus on noor mees ja alluv vanem daam, peaks tervitama esimesena ikka see noor ülemus, kellel on kahtlemata head kombed ja kes austab vanemaid inimesi, eriti naisterahvaid. Alati tervitab esimesena, olenemata positsioonist ja east, ruumi siseneja - st juurdetulija tervitab juba kohalolevat seltskonda. Näiteks koolis tervitab õpetaja esimesena klassis olevaid õpilasi, koju tulev naine tervitab esimesena kodus olevat meest ja lapsi, kuigi mehed peaksid tervitama esimesena naisi. Ruumi sisenev ülemus tervitab esimesena ruumis olevaid alluvaid, kuigi tavalises situatsioonis peaks alluv esimesena tervitama ülemust. Abielupaaride kohtudes tuleks esitledes eelistada eakamat prouat. Võõrustaja peaks tutvustamisel lisama ka midagi selle inimese kohta ja n
A. H. nimetähtedega märgitud autor alles Treffneri gümnaasiumi kuuendas klassis, aga muidu 22 aastat vana. Tuletagem vähe lähemalt meelde seda lähtekohta. Vene hiiglaimpeeriumi, põliste feodaalhärrade ja võõrasrahvuslikkude linnakodanikkude võimu alla rõhutud Eestis ilmus siis üksainukene päevaleht. Sajandi vahetusel oli meie kirjanduses ja ajakirjanduse jutunurkades teretulnud õpetlikkude sihtidega külarealism. Uus juurdetulija oli veel küllalt noor külaharitlane. ,,Kas on noorus kunagi midagi uut leidnud", küsis üks kaasaegne väliskirjanik, August Strindberg, keda meie siis küll veel vaevalt eemalt tundsime. Ka ,,Kilgivere Kustase" kirjutaja debüteeris olemasolevate nõuete vähenõudlikuna jätkajana. Kitzberg, Ed. Wilde, Ernst Peterson käisid eel. Õnnetu Juhan Liivi ,,Vari" oli juba Väike- Maarja kihelkonnakooli kasvandikku sügavat mõju avaldanud. Aga ei ole neile eeskujudele