Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Uueks hõivenähtuseks on ka töötus. Ametlik töötusemäär püsis kaua 10-15% vahel ja langes alla
10% alles kõigeviimasel ajal, tegelikult on töötus suuremgi.
Linnastumisprotsessi lähemalt vaadeldes eristub selles vähemalt kolm etappi. Algul kasvavad
üksiklinnad ja neid tekib juurdegi. Seejärel, eeslinnastumise etapil, hakkavad linnad, alates suurematest
tekitama enda ümber, hea liiklusasendiga punktides, eeslinnu, kuhu asub ümber osa olemasolevat või
juurdetulevat rahvastikku ja äritegevust. Emalinn koos eeslinnadega moodustavad linnastu. Uusi linnu
(peale eeslinnade) sel etapil enam eriti ei moodustu. Valglinnastumise etapil valguvad linnad ja eeslinnadki
aga laiali igas suunas, tekitamata selgelteristuvaid eeslinnu.
Eestis algas linnastute kujunemine 1930-ndatel aastatel ja sedagi ainult Tallinna ümber.
Nõukogude ajal kujunes Tallinna linnastu täiel määral välja ja väiksed linnastud kujunesid ka teiste vähegi