elektronpaare, mille tulemusel saab vimalikuks keemiliste sidemete teke teiste aatomitega. Valents on seega keemiliste sidemete ehk histe elektronpaaride arv, mida antud aatom saab moodustada. oksdeerija - liidab elektrone, nt molekulaarne hapnik redutseerija - loovutab elektrone oksdeerumine - elektronide loovutamisprotsess nt plemine redutseerimine - elektronide liitmisprotsess prols - lagundamine utmine - Puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta nimetatakse utmiseks. 2) Orgaanilise keemia ltted ja teaduseks kujunemine (kogu 1.peatkk): niteks kuidas tekivad orgaanilised ained, mis elemente nad sisaldavad, kuidas inimene vanasti puutus kokku orgaaniliste ainetega, miks tekkis vajadus luua eraldi teadusharu "orgaaniline keemia", vitalismi teooria, tuntumad inimesed, kes olid seotud algul orgaanilise keemia arenguga, orgaanilise keemia thtsus jne. Kik org. elemendid sisaldavad alati ssinikku. Peale selle veel ka vesiniku,
Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid, ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel suurusjrgus 1-4% olenevalt nafta kvaliteedist. isomeeria- kui ainetel on sama molekuli koostis ja molekulmass, kuid erinevad
annaabi.ee 
